Jeesus lõi hingamispäeva maailma loomisel. Sel ajal ei eksisteerinud juute, Jumal lõi hingamispäeva selle kolmekordse õnnistusega kogu inimkonnale. Kui Jumal andis Siinai mäel Iisraeli rahvale kümme käsku, öeldi neile, et nad “peaksid meeles” seda, mille Jumal oli andnud tervele inimkonnale sadu aastaid varem.
Hingamispäeva pühitsemise käsk ei rakendunud ainult juutidele, vaid ka “võõrale, kes su väravais on”. Isegi mittejuudil (juudi jaoks “võõras”) kästi loomise hingamispäeva meeles pidada. Kui me tunnistame, et me kuulume inimperekonda, siis on Jumala seitsmenda päeva hingamispäeva ka meie jaoks.
Kui hingamispäev loodi ainult juutidele, siis on kümne käsu kõik kümme moraalset korraldust ainult juutidele. Kui see oleks nii, siis võiksid mittejuutidest kristlased Jumala nime mõtlematult kasutada ning teenida puust ja kivist ebajumalaid. Inimesed eksivad, kui nad eitavad Jumala seaduse siduvaid nõudeid, sealhulgas seitsmenda päeva hingamispäeva. “Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema [Jeesus] on käinud.” (Johannese 1. kiri 2:6)
Kas sa käid, nagu Jeesus käis? Jeesus pühitses seitsmenda päeva hingamispäeva nagu kristlane, mitte nagu juut. Kas sa tahaksid hingamispäeva pühitseda, sest sa armastad Jumalat nii palju, et tahad teda rõõmustada kogu oma eluga?