Milline päev on Issanda päev?
Alguses…
Alguses lõi Jumal Isa koos Jumal Pojaga ehk Jeesusega maailma kuue päevaga ja puhkas seitsmendal päeval. 1. Moosese raamatu 2:2–3 kirjutatakse erilisest õnnistusest, millega Jumal hingamispäeva õnnistas. See vaimse ja vaimuliku puhkuse päev on kolmekordselt eriline:
- Jumal puhkas seitsmendal päeval
- Jumal õnnistas seitsmendat päeva
- Jumal pühitses seitsmenda päeva
Seitsmenda päeva hingamispäev on Piibli „Issanda päev“, sest Jeesus tegi selle päeva koos kolmekordse õnnistusega. Ainult Looja Jumala õnnistus võib päeva pühaks teha. Ilma Jumalata ei ole inimesel mingit pühadust, mida ta saaks millelegi anda.
Neljas käsk
Jumal tegi seitsmenda päeva pühaks ja andis selle inimesele. See oli „eraldatud“ aeg nädalas, mil inimene pidi kogema vaimulikku puhkust, mis tuleb ühendusest Jumalaga. Jumal ise ütleb neljandas käsus: „Aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev.“ (2. Moosese raamatu 20:10)
Issanda päev Jesaja raamatus
Ka Jesaja raamatus nimetab Jumal seitsmenda päeva hingamispäeva „minu pühaks päevaks“. Loeme Jesaja 58:13: „Kui sa hingamispäeval seisatad ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks ja Issanda püha päeva austusväärseks ning austad seda ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu…“
Jeesus, hingamispäeva isand
Kui Jeesus siin maa peal elas, siis kuulutas ta, et on seitsmenda päeva hingamispäeva isand. Ta ütles: „Sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand.“ (Matteuse evangeeliumi 12:8)
Kui Jeesus Kristus tegi seitsmenda päeva (seda kinnitab ka Johannese evangeeliumi 1:1–3), siis on ta oma loomisõiguse järgi hingamispäeva isand. Ta ise kinnitab, et Issanda päev on nädala seitsmes päev ehk hingamispäev.
Issanda päev Johannese ilmutuses
Piibel ei tunne ühtegi teist hingamispäeva kui see, mis on seitsmendal päeval. Kui apostel Johannes oli pagendatud Patmose saarele, sai ta terve hulga nägemusi. Ja selgub, et esimene nägemus anti talle piibellikul hingamispäeval, sest ta kirjutab: „Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast…“ (Johannese ilmutuse 1:10)