Home / Küsimused Piibli kohta / Kristlus / Mida seitsmenda päeva adventistid usuvad?

Mida seitsmenda päeva adventistid usuvad?

Seitsmenda päeva adventistide koguduse peamised uskumised saab kokku võtta seitsme märksõnaga: Pühakiri, pühamu, pääste, hingamispäev, teine tulemine, surnute seisukord ja prohvetlikult kuulutamise vaimuand.

Adventistide peamised uskumused

Pühakiri

Adventistide uskumused põhinevad Piiblil ja selle kirjutajate Pühast Vaimust saadud inspiratsioonil (Peetruse 2. kiri 1:21), vastandina õpetustele, mis põhinevad inimeste doktriinidel või pärimustel (Matteuse evangeelium 15:9). Piibel on kasulik parandamiseks, noomimiseks ja õpetamiseks (Pauluse 2. kiri Timoteosele 3:16), aga ka juhatamiseks (Psalm 119:105). Siit võib leida seitsmenda päeva adventistide koguduse iga põhiuskumuse.

Pääste

Piibellik pääste on leitav üksnes Jeesuses Kristuses ja Tema õiguses, seda ei saa ära teenida ühegi inimliku teo ega teenega. Piiblis on selgelt kirjas: „Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu - ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt…” (Pauluse kiri efeslastele 2:8) Patt lahutab inimkonna Jumalast ja me oleme surma ära teeninud, kuid Jeesus andis oma elu anniks, et kogu inimkond võiks saada igavese elu (Pauluse kiri roomastele 6:23). Pauluse kirjas galaatlastele 3:13 on kirjas: „Ent Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud, kui ta sai needuse meie eest – sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub.””

Pühamu

Pääste Jeesuses oli Jumalale nii oluline, et Ta illustreeris selle sisemist toimimist maise templi teenistusega, mis omakorda on näidis taevasest pühamust (Kiri heebrealastele 8:1,2). Lisaks sellele andis maine pühamu Jumalale võimaluse tulla oma rahva keskele elama, ilma et rahvas Tema au ligiolu tõttu hukka oleks saanud (2. Moosese 25:8; 3. Moosese 16:2). Templiteenistus näitab visuaalselt, kuidas saab inimkond Jumala ees õigeks – täiusliku lamba ohverdamine sümboliseeris Jeesuse, veatu Jumala Talle tulevast surma (Johannese evangeelium 1:29). Seega avas Jeesuse surm uue tee (Kiri heebrealastele 10:20), andes inimkonnale võimaluse tulla vajaduse korral julgelt armu aujärje ette (Kiri heebrealastele 4:15,16).

 

Hingamispäev

Hingamispäev on pühamu ajas. Nii nagu füüsiline pühamu oli eriline koht, mis oli eraldatud kohtumiseks Jumalaga, nii on hingamispäev eriline 24-tunnine puhkeperiood, mis on eraldatud aeg kohtumiseks Jumalaga (2. Moosese 20:8–11). Jumal on armastus (Johannese 1. kiri 4:8). Armastus soovib suhet. Selle armastuse pärast õnnistas Jumal hingamispäeva (1. Moosese 2:2, 3) kui erilise iganädalase kohtumise, mil süvendada oma suhet inimkonnaga. See kohtumine on märk, mis tuletab inimestele meelde, et Jumal päästab ja pühitseb neid (Hesekieli 20:12).

Teine tulemine

Jumal soovib inimkonnaga vahetut suhet ja seetõttu saadab Ta peagi Jeesuse koguma kõiki neid, kes Teda armastavad (Johannese evangeelium 14:1–3; Pauluse 1. kiri tessalooniklastele 4:16–18). Jeesuse teine tulemine on kindel. Ta tuleb valjude pasunahelide saatel (Matteuse evangeelium 24:31), Teda näevad kõik inimesed (Johannese ilmutus 1:7) ja Tema tulemine on nagu välgusähvatus idast läände (Matteuse evangeelium 24:27). Jeesus hoiatas meid, et Tema tulemusele eelneb palju pettuseid. Paljud tulevad Tema nimel ja tuleb valeprohveteid, kelle eesmärk on petta isegi valituid (Matteuse evangeelium 24:4,5,11,24).

Surnute seisukord

Jeesuse teisele tulemisele lisab rõõmu surnute ülestõusmine, kui kõik õiged, kes on läinud puhkama, äratatakse viimase pasunaheliga nende haudadest (Pauluse 1. kiri tessalooniklastele 4:13–18). Sel hetkel antakse inimestele surematus ja uus ihu. „Surm on neelatud võidusse“, enam ei ole surmatorget ja Jeesus Kristus annab inimkonnale surma üle võidu (Pauluse 1. kiri korintlastele 15:50–57).

Prohvetlikult kuulutamise vaimuand

Piiblist loeme, et „Jumal ei tee midagi, ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile” (Aamose 3:7; 4. Moosese 12:6). Jumal on oma armastuses saatnud prohveteid juhtima inimesi sügavamasse suhtesse Temaga ning et valmistuda Jeesuse teiseks tulemiseks. Need sõnumitoojad olid täidetud prohvetluse vaimuanniga (Johannese ilmutus 19:10), kuid sellest hoolimata neid pilgati, piinati ja tapeti ning nende juhiseid ei võetud omaks (Matteuse evangeelium 23:37).

Kes on adventistid?

Seitsmenda päeva adventistide kogudus on protestantlik denominatsioon, mis kasvas välja 1840. aastate suurest ärkamisest, ametlikult sai sellest kogudus 1863. aastal. Seitsmenda päeva adventistide üleilmsel kogudusel on rohkem kui 22 miljonit liiget (2020. aasta seisuga); koguduse organisatsioon või misjon on esindatud 215 riigis ja riiklikul territooriumil. Seitsmenda päeva adventistide kogudus on üle maailma tuntud oma haigla- ja haridussüsteemide poolest, samuti on adventistidele omane vankumatu ustavus Pühakirjale, tervislike eluviiside edendamine ja laupäeva (ajaloolise seitsmenda päeva) pühitsemine hingamispäevana.

Seitsmenda päeva adventistide kogudus meedias

Adventistide koguduse tervise- ja haridussüsteemi kohta on avaldatud palju trükiseid ning vändatud dokumentaalfilme. Ajakiri National Geographic avaldas artikli pealkirjaga „Blue Zones“, milles on sedastatud: „Uuringud näitavad, et grupina on nad [seitsmenda päeva adventistid] pikima oodatava elueaga.“ Lisaks sellele näitavad kolm dokumentaalfilmi – „Adventistid“ „Adventistid“ 2 ja „Plaan“ – selle protestantliku koguduse tööd tervise- ja haridusvaldkonnas nii Põhja-Ameerikas kui ma mujal maailmas.

Ligipääs tasuta piibliuurimise juhendmaterjalidele
Kas oled kunagi soovinud mõista paremini Piiblit? Alusta kohe ...