Sama tähendusega heebreakeelne sõna on Maschiach või Messias, nagu meie seda teame. Nii et Kristus on pigem tiitel kui nimi, kuigi Piibel kasutab seda mõlematpidi. Näiteks viitab Piibel sageli Jeesusele kui Jeesusele Kristusele, nagu oleks see tänapäevane perekonnanimi (vt Matteuse evangeelium 1:1,18; Markuse evangeelium 1:1; Johannese evangeelium 1:17; 17:3; Apostlite teod 3:6; Pauluse kiri roomlastele 3:24 jne).
Kuid samuti räägib see Jeesusest kui Kristusest ehk võitust, Messiast. Kui Jeesus küsis oma jüngritelt, kelleks nad teda pidasid, vastas Peetrus: "Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg." (Matteuse evangeelium 16:16) Kui juudid enne tema ristilöömist Jeesust üle kuulasid, nõudis ülempreester: "Ma vannutan sind elava Jumala ees, et sa meile ütleksid, kas sina oled Messias, Jumala Poeg!" (Matteuse evangeelium 26:63) Ja Luukas paneb kirja, et ühel juhul, kui Jeesus ajas inimestest deemoneid välja, hüüdsid need: “”Sina oled Jumala Poeg!” Ja tema sõitles kurje vaime ega lasknud neil rääkida, sest nad teadsid, et tema on Messias.” (Luuka evangeelium 4:41)
Seega Jeesus Kristus on kokku pandud Tema pärisnimest (Jeesus) ja tiitlist (Kristus), ning tähendab Jeesus, võitu või Jeesus, valitu. Jeesus on tema inimlik nimi, mille ingel Gabriel Maarjale andis (Luuka evangeelium 1:31), ja Kristus on Tema tiitel valitud, võitud Jumala Pojana.
Vana Testament ennustas, et Jumal saadab oma valitu – Messia – maailma patust päästma. Juba nii varakult kui Eedeni aias ütles Jumal Aadamale ja Eevale, et naise "seeme" (järeltulija) tuleb ühel päeval, et hävitada saatan ja patt (1. Moosese raamat 3:15). Taaveti laulud ja Taanieli prohvetlikud sõnumid kirjeldavad selle Messia tegusid ja tulemist, kelle Jumal saadab, et päästa oma rahvas nende pattudest (Psalm 16; 22; 45; 110; Taanieli 9).
Juudi rahvas teadis, et Messias oli tulemas, aga nad said valesti aru tema tuleku eesmärgist. Nad uskusid, et Messias – Kristus – tuleb rajama maist kuningriiki ning neid Rooma ülemvõimu käest päästma. Aga Jeesus Kristus tuli, et neid vabastada palju hullemast ikkest, kui oli Rooma ike. Jeesus tuli neid – ja meid – vabastama patu kohutavast ikkest.
Oma maise teenistuse alguses läks Jeesus hingamispäeval Naatsareti sünagoogi ning luges seal Pühakirja.
Luukas kirjutab: "Ta rullis raamatu lahti ja leidis koha, kuhu oli kirjutatud: „Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat.” Ja keeranud raamatu kokku, andis Jeesus selle sünagoogi teenri kätte ja istus maha. Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda. Tema hakkas neile rääkima: „Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.” (Luukas 4:17–21)
Jeesus luges need sõnad Jesaja 61. peatükist, Messiast rääkivast prohvetikuulutusest, ja Ta ütles, et tema on see, kellele see prohvetikuulutus viitab. Ta oli võitud selleks, et jutlustada head sõnumit päästest. Tema oli Kristus, võitu.
Vana Testamendi aegadel võiti õliga neid, kes olid Jumala poolt määratud vaimuliku või poliitilise juhi rolli. Õliga võidmine oli nende autoriteedi sümboliks. Preestrite, kuningate ja prohvetite pea peale valati õli, mis tähistas seda, et Jumal oli nad valinud ja pühitsenud tööle, mille Ta oli neile andnud.
Piibel kirjutab, et Jeesust võiti kahel korral õliga (Matteuse evangeelium 26:6,7; Luuka evangeelium 7:37,38). Kuid veelgi olulisem on see, et Jeesus oli Jumala poolt võitud "Kristuse" rolli. Piibel ütleb, "Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga." (Apostlite teod 10:38)
Kristusena oli Jeesus Jumala võitu, kes täitis Vana Testamendi prohvetikuulutused, valitu, kes tuli meid päästma patust ning ühtlasi see, kes on tõotanud tulla tagasi, et rajada oma igavene kuningriik.