Miks Jumal ei vasta mu palvetele?

Meelde tuleb piiblitekst nagu Matteuse evangeelium 7:7 „Paluge, ja teile antakse“

Kas Ta tõesti vastab, kui me hüüame? „Enne, kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.“ (Jesaja 65:24)

Kas Jumal vastab palvetele?

Oled sa kunagi olnud küsimuse ees, miks palve ei toimi? Miks paistab mõnikord, et Jumal ei tee meist välja, kui me tema poole palume. Paljud on palvetanud, et Jumal sekkuks ja lahendaks probleemi, millega neil tegemist on, kuid vahel on Jumala nähtavaks vastuseks vaikus.

Jumal teab, mis on parim

Isegi, kui meil on tunne, et Jumal ei vasta meie palvetele, võid sa alati teada, et Jumal on armastuse Jumal. Piibel ütleb, et ta armastab meid:

„Sest nõnda on Jumal maailma ARMASTANUD.“ (Johannese evangeelium 3:16)
„Ma olen sind armastanud igavese armastusega.“ (Jeremija 31:3)

Jumal on meid loonud ja Ta teab lõpmatult palju rohkem, kui meie teame. Ta teab, mis on meie jaoks parim ja mis ei oleks meile hea. Kui sul on lapsed, siis kui nad olid pisikesed, küsisid nad mõnikord asju, mis poleks neile head olnud või mis oleks neile viga teinud. Vahel on vanematel hea põhjus, miks nad ei saa aina anda oma lastele seda, mida nad paluvad, siis, kui nad seda paluvad. Vanemad annavad neile, mis on nende jaoks parim.

Samamoodi on meie palvetega Jumalale. Jumal annab meile seda, mis on meie jaoks parim. Me oleme Jumala lapsed ja Tema annab meile seda, mis on meile parim, ajal, mis on meile parim. Meie elu peab olema õige Jumala ees, enne kui Ta saab meie palvetele vastata.

Õige viis

Jumalal on teatud tingimused, mida peab täitma, enne kui meie palvetele saab vastata. Üks esimesi on tunda oma vajadust tema abi järele. Jesaja prohvetiraamatus on kirjas: „Ma valan janusele vett ja kuivale voogusid.“ (Jesaja 44:3) Süda peab olema valmis Vaimu mõjule, muidu ei ole võimalik Jumala õnnistusi vastu võtta. Täis kruusi ei ole võimalik vett valada.

Õige süda

Kui me oleme oma elus hellitanud pattu ja ei ole nõus sellest loobuma, või me teeme asju, mida me ei peaks tegema, ning oleme Jumalale sõnakuulmatud, siis me ei saa võtta endastmõistetavana, et Ta meie palvetele vastab. Ta ei saa vastata meie palvetele, kui meie elus on patud, mis ei ole üles tunnistatud, või kui me klammerdume oma lemmikpattude külge. Samuti siis, kui me keeldume andestamast neile, kes on meile halba teinud, ei saa Jumal meid kuulda. (Vt Matteuse evangeelium 6:12 ja Pauluse kiri efeslastele 4:32).

See ei tähenda, et sa saad Jumala heakskiidu ära teenida, et Ta su palvetele vastaks. Meie väärt olek sõltub alati Jeesuse vere teenetest, kuid meil on tarvis teha oma osa, kui Jumal asub meie elus töötama.

Palveta lakkamatult

Üks põhjustest, miks meile tundub, et meie palvetele ei vastata, on see, et me lõpetame palvetamise. Paulus sõnastab selle lihtsalt: „Palvetage lakkamatult.“ (Pauluse 1. kiri tessalooniklastele 5:17) Paulus täpsustab: „Teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.“ (Pauluse kiri filiplastele 4:6)

Tegelikult ei peaks me olema niivõrd mures selle pärast, kas Jumal meie palveid kuuleb – Ta kuuleb ja hoolib. Me peaksime pigem olema mures selle pärast, et kui tulevad kiusatused, raskused ja katsumused, siis me muutume julgusetuks ja loobume palvetamast. Jeesus „rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida.“ (Luuka evangeelium 18:1)

Tema aeg, tema tahe

Jumal on armastuse Jumal ja ta on huvitatud igast meie elu pisiasjast. Ta kuuleb meie palveid ja vastab igale siirale palvele, kui me tema tingimusi täidame. Me ei tohi arvata, et iga vastus on „jah“, sest me oleme patused ja ei palu alati seda, mis meile on parim. Mõnikord on ta vastus „ei“ ja mõnikord „oota“. (Kiri heebrealastele 10:36) Me peaksime lõpetama iga palve sõnadega: „Ärgu sündigu minu tahtmine, vaid Sinu oma.“ Isegi kui me järgime siiralt ja oma parimate võimete kohaselt Jumala tahtmist, võib Ta leida, et seekord ei ole vastus „jah“ meile parim. Me peaksime jätkuvalt teda usaldama, hoolimata sellest, milline on hetkel Tema vastus.

Jumala ajakava pole meie ajakava. Tema teab paremini kui meie, millal on parim aeg meie palvetele vastata. (Vt Kiri heebrealastele 6:13-15.) Jumal on igavene ja ei mõõda aega selliselt nagu meie. „Armsad, ärgu jäägu teie eest varjule, et Issanda juures on üks päev nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev.“ (Peetruse 2 kiri 3:8)

Aabrahami loos tõotas Jumal anda Aabrahamile poja. Kuid Aabraham muutus kannatamatuks, kui Saara talle poega ilmale ei toonud, nii võttis ta oma naise teenija endale naiseks. Aabraham püüdis probleemi lahendada omal viisil ja tulemus oli kohutav. Me näeme tänapäevalgi tema vea tagajärgi. Lõpuks Jumal vastas tema palvele ajal, kui Ta nägi, et see on Aabrahamile parim.

Et Jumal saaks meile anda seda, mida me palume, peame me paluma „tema tahtmist mööda“. Usk ei saa võtta Jumala tahtmist mööda palumise kohta. „…kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid.“ (Johannese evangeelium 5:14) Kui sa ei palu Jumala tahtmist mööda, ei tähenda see tegelikku usku Jumalasse. Kui Jumala vastus on „ei“, peame me olema jätkuvalt valmis kannatlikult ootama ning usaldama Jumalat, et Ta vastab omal viisil ja omal ajal.

Usalda Jumalat

Usalda Jumalat, isegi kui tundub, et palve ei toimi. Isegi kui tundub, justkui poleks ta sel hetkel lähedal ja on su hüljanud.

Piiblis on kirjas: „Sina, kelle ma võtsin maailma äärtest ja kutsusin selle kaugemaist paigust, öeldes sulle: „Sina oled mu sulane, ma valisin sinu ega põlanud sind!“ – ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!“

Kui me usume ja siiralt usaldame Jumalat, ei muretse me selle pärast, kas vastus on „oota“ või on vastus „ei“ või „jah“. Me peame lihtsalt usaldama ja ootama ja vaatama, kas Jumal näeb oma ajakava kohaselt olevat sobiva vastata nii, nagu me oleme küsinud, või ehk on tal midagi paremat meie jaoks mõttes. Pea meeles, et su palve peaks lõppema sõnadega: „Ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!“ (Luuka 22:42). „Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!“ (Õpetussõnad 3:5-6).