Need, kes on võimupositsioonil, vastutavad viimselt Jumala ees. Loeme 5. Moosese raamatu 17:18–19: „Ja kui ta istub oma kuningriigi aujärjel, siis ta kirjutagu enesele raamatusse ärakiri sellest Seadusest, mis on leviitpreestrite käes. See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki selle Seaduse sõnu ja määrusi, tehes nende järgi.“
Võimupositsioon on selleks, et teha õigust, mitte selleks, et ajada taga oma isiklikke huvisid. Õpetussõnade 16:12 teatab: „Ülekohut teha on kuningate meelest jäle, sest aujärg kinnitatakse õigluses.“
Maised valitsejad peaksid olema ausad, armastavad ja helded. Loeme Õpetussõnade 20:28: „Armastus ja ustavus hoiavad kuningat, ja ta toetab helduse läbi oma aujärge.“
Rahvajuhtidel on vastutus valida head valitsejad. 5. Moosese raamatu 16:18–19 kirjutatakse: „Sea enesele oma suguharude kaupa kohtumõistjaid ja ülevaatajaid kõigis oma väravais, mis Issand, su Jumal, sulle annab; nemad mõistku rahvale õiglast kohut! Ära vääna õigust! Ära ole erapoolik! Ära võta meelehead, sest meelehea pimestab tarkade silmi ja teeb õigete asjad segaseks!“
Jumalal on alati kontroll, ükskõik millised võimud tõusevad või langevad. Loeme Taanieli 2:21: „Tema [Jumal] muudab aegu ja aastaid, tema tagandab kuningaid ja tõstab kuningaid; tema annab tarkadele tarkust ja mõistlikele mõistust.“
Me peaksime kuuletuma riigivõimudele, kellel Jumal on lubanud võimule tõusta. Pauluse kirjas roomlastele 13:1–4 on kirjas: „Iga hing alistugu valitsemas olevaile võimudele, sest ei ole võimu, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad on aga Jumala seatud. Nõnda siis, kes paneb vastu võimule, paneb vastu Jumala antud korraldusele, vastupanijad aga tõmbavad enese peale nuhtluse. Ülemused ei ole ju hirmuks headele tegudele, vaid kurjadele. Kui sa aga ei taha tunda hirmu võimu ees, siis tee head, ja sa saad tema käest kiitust, sest ta on Jumala teener sinu heaks. Kui sa aga teed kurja, siis tunne hirmu, sest ta ei kanna mõõka asjata, ta on ju Jumala teener, kättemaksja nuhtluseks sellele, kes teeb kurja.“
Kristlased peaksid võimudega koostööd tegema, kui see on vähegi võimalik. Pauluse kirjas Tiitusele 3:1 on kirjas: „Tuleta neile meelde, et nad alistuksid valitsejaile ja võimukandjaile, oleksid kuulekad, valmis igale heale teole.“
Vahel võib juhtuda, et ustavus Jumalale ja tema korraldustele viib inimese vastuollu maiste võimudega. Loeme Apostlite tegude 5:29: „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna.“
Jeesus näitas eeskuju riigikodanikuks olemisest, makstes makse. Võime lugeda Matteuse evangeeliumi 17:27: „Aga et me neid ei ärritaks, mine järvele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb! Ja kui sa tema suu avad, leiad sa hõbeseekli. Võta see ning anna neile [maksuks] minu ja enese eest!“
Kristlased peaksid nurisemata makse maksma. Loeme Pauluse kirjast roomlastele 13:5–7: „Niisiis on alistumine vajalik, seda mitte ainult nuhtluse, vaid ka südametunnistuse pärast. Seepärast te maksate ka makse. Nemad on ju Jumala ametnikud, kes just sellega pidevalt tegelevad. Täitke kõigi vastu oma kohustused: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au!“
Kõigi inimlike huvide, võimude ja soovide kaudu töötab Jumal vaikselt ning kannatlikult oma eesmärkide nimel. Loeme Apostlite tegude 17:26–27: „Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid, et nad otsiksid Jumalat, kas nad ehk saaksid teda käega katsuda ja leida, kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist.“