Loeme Johannese evangeeliumi 1:1,14: „Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. /…/ Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.“
Miks pidi Jeesus endale inimloomuse ja -ihu võtma? See oli vajalik selleks, et ta saaks lunastada meie patte. Kirjas heebrealastele 2:14–15 ja 17 kirjutatakse nii: „Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal viisil liha ja vere omaks võtnud, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on võimus surma üle – see tähendab kuradi –, ja vabastaks need, kes surma kartes olid kogu eluaja orjapõlves. /…/ Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks.“
Inimesena oli Jeesusel samasugune kiusatus nagu meil midagi valesti teha – ja ometi ei teinud ta kunagi pattu. Võime sellest lugeda kirjast heebrealastele 4:14–15: „Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame! Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.“
Jeesus näitas ülestõusmisel oma jumalikku väge. Loeme Markuse evangeeliumi 16:6: „Aga nooruk ütles neile: „Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast. Ta on üles äratatud [mõnes ingliskeelses tõlkes „üles ärganud“ – tõlk], teda ei ole siin. Näe, siin on paik, kuhu ta pandi!“
Ka apostel Paulus kinnitas, et Jeesus oli loomu poolest jumalik. Loeme Pauluse kirjast koloslastele 2:9: „Sest temas elab kogu jumalik täius ihulikult.“
Milline on Jeesuse suhe Jumal Isaga? Vastuse leiame Piiblist, Johannese evangeeliumi 10:30: „Mina ja Isa oleme üks.“ Johannese evangeeliumi 14:9 sõnastatakse see niimoodi: „Jeesus ütles talle: „/…/ Kes on näinud mind, see on näinud Isa.““
Jeesus oli Jumala Poeg. Matteuse evangeeliumi 3:16–17 on kirjas: „Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale, ja ennäe, hääl taevast ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!”“
Varem või hiljem tunnistab iga inimene, et Jeesus on Issand. Loeme Pauluse kirjast filiplastele 2:9–11: „Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.“
Jeesus kutsub inimesi üles patukahetsusele. Loeme Matteuse evangeeliumi 4:17: „Sellest ajast peale hakkas Jeesus kuulutama: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!”“
Jeesus ei tulnud siia maailma selleks, et Jumala käske tühistada, vaid et neid üle kinnitada. Matteuse evangeeliumi 5:17 on kirjas: „Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.“
Jeesus on ainus tee, kuidas pääseme Jumala juurde. Johannese evangeeliumi 14:6 on kirjas: „Jeesus ütles talle: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.““
Jeesusel on ka võim surma üle. Loeme Johannese evangeeliumi 11:25: „Jeesus ütles talle: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.““
Jeesuse elu ja töö siin maa peal näitasid meile, milline on Jumal ja kuidas ta meist hoolib. Võime lugeda Matteuse evangeeliumi 4:23: „Jeesus rändas läbi kogu Galilea, õpetades nende sünagoogides ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ning tervendades haigeid ja vigaseid rahva seas.“
Mida on tarvis selleks, et Jeesuse jälgedes käia? Loeme Luuka evangeeliumi 9:23: „Siis ütles Jeesus kõikidele: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle.““
Meil on võimalik elada samasugust elu, nagu Jeesus elas. Pauluse kirjas galaatlastele 2:20 on kirjas: „Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.“
Peaksime kõigiti püüdma olla selline, nagu Jeesus oli. Loeme Pauluse kirjast filiplastele 2:5–8: „Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.“
Jeesus tahab olla meie Päästja. Loeme Johannese evangeeliumi 1:12: „Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse.“ Johannese evangeeliumi 3:16 kirjutatakse: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ Ning lõpetuseks loeme Peetruse 1. kirja 3:18: „Sest ka Kristus kannatas pattude pärast üheainsa korra, õige ülekohtuste eest, et ta teid juhiks Jumala juurde, olles küll ihu poolest surmatud, ent elustatud vaimu läbi.“