Jumal
Kas Jumal on olemas? Nii loodus kui ka ilmutus tunnistavad, et jah, on. Võime lugeda Piiblist, Psalmist 19:2–4: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust. Ei ole see kõne ega sõnad, mille hääl ei kostaks.“
Kui palju jumalaid eksisteerib? On olemas vaid üks Jumal. Loeme Jesaja 46:9: „Tuletage meelde endisi asju muistsest ajast, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane.“
Kuidas saame olla kindlad, et see jumal ongi tõeline Jumal? Mitte ükski teine „jumal“ ei suuda samamoodi tulevikku ette näha, nagu tema suudab. Jesaja 46:10 on kirjas: „… kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud; kes ütleb: Minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan.“
Kust Jumal tuli? Ta on alati olemas olnud. Loeme Pauluse 1. kirjast Timoteosele 1:17: „Aga ajastute Kuningale, surematule, nähtamatule, ainsale Jumalale olgu au ja kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.“ Lisaks loeme Jesaja 41:4: „Kes on seda teinud ja teostanud? See, kes algusest peale on kutsunud rahvapõlvi: Mina, Issand, olen esimene ja olen viimastegi juures seesama.“
Jumal lõi maailma ja kõik, mis maailmas on. 1. Moosese raamatu 1:1 loeme: „Alguses lõi Jumal taeva ja maa.“
Jumal lõi ka inimesed. Võime lugeda 1. Moosese raamatu 1:26–27: „Ja Jumal ütles: Ja Jumal ütles: „Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!” Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.“ 1. Moosese raamatu 2:7 lisatakse: „Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.“
Milline Jumal on? Selle kohta võime lugeda 2. Moosese raamatu 34:6–7: „Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: „Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patud lastele ja lastelastele kolmanda ja neljanda põlveni!”“
Jumal on armastus. Loeme Johannese 1. kirja 4:16: „Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.“
Jumal on püha. Loeme Johannese ilmutuse 15:4: „Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime? Sina üksi oled püha, kõik paganad tulevad ning kummardavad sinu ette, sest su õiged seadmised on saanud avalikuks.“
Sa oled pidevalt Jumalal mõtteis. Võime lugeda Psalmist 139:17–18: „Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv! Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures.“
Jumal tuli meie maailma Jeesuse isikus, et anda meile teada, milline ta on. Loeme Johannese evangeeliumi 1:14: „Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.“
Mille pärast Jeesus siia maailma tuli? Sellele leiame vastuse Johannese evangeeliumi 3:16: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ Lisaks loeme Johannese 1. kirja 4:9–10: „Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest.“
Kas Jumal hoolib teistest inimestest rohkem kui minust? Jumalal ei ole lemmikuid. Apostlite tegude 10:34–35 on kirjas: „Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: „Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik, vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust.““
Jumal ei armasta vaid häid inimesi, ta armastab ka õelaid. Matteuse evangeeliumi 5:45–46 on kirjutatud: „… et te saaksite oma taevase Isa lasteks – tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale! Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama?“
Jumal armastab meid kui hoolitsev isa. Loeme Johannese 1. kirja 3:1: „Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. Maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne teda.“
Meiegi peaksime järgima Jumala armastuse eeskuju. Loeme Johannese 1. kirja 4:11: „Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist.“
Me peaksime olema pühad, justnagu Jumal on püha. Peetruse 1. kirja 1:14–16 on kirjutatud: „Nii nagu kuulekad lapsed ärge ka teie kohanege oma kunagise teadmatuseaja himudega, vaid saage pühaks kogu oma käitumisega, nii nagu on püha see, kes teid on kutsunud; sest kirjutatud on: „Olge pühad, sest mina olen püha!”“
Jumala armastus tähendab, et tal tuleb meid vahel distsiplineerida. Võime lugeda Õpetussõnade 3:11–12: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine, sest keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab!“
Jumal ei anna meie osas kunagi alla. Jeremija 31:3 on kirjas: „Issand ilmutas ennast mulle kaugelt: Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga.“
Mitte miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest. Loeme Pauluse kirjast roomlastele 8:38–39: „Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.“
Vaata ka: